Priit Võigemast- näide meisterlikkusest laval

Toomas Nipernaadi, salapolitseinik Fax, Tõnisson ja Burattino on vaid mõned tegelaskujud, keda noor näitleja Priit Võigemast on esindanud nii teatrilaval kui televisioonis. Särav ja energiline Priit, kes lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, pole silmapaistev üksnes oma talendiga esindades rolle oskuslikult, vaid on ühtlasi tähelepanuväärne oma musikaalsuse poolest, olles õppinud kitarri ja löökpille. Oma pillioskusele leidis Priit rakendust üheskoos Vaiko Eplikuga, kuuludes bändi Segased ja Claire´s Birthday, mis hilisema nimega Ruffus. Samuti on Priidul olnud roll ansamblis Püffel, mis loodi ajal, mil Priit asus pärast kooli lõpetamist tööle Ugala teatris. Viie-aastase tööstaaži järel suundus tööle aga Tallinna Linnateatrisse.

Olles külastanud kodukoha teatrit Ugala, kus Priit veel mõned aastad tagasi kui koduteatris esines, on enim muljet avaldanud tema Toomas Nipernaadi tegelaskuju, millesse Võigemast end elavalt sisse elas. Tema pühendumus annab talle laval enesekindluse, mida iga veidigi tähelepanelik teatrikülastaja võib omale tõlgendada kui meest südamega tööd tegemas. Võigemast on omanud rolli ka Vabadussõja-teemalises filmis „Nimed marmortahvlil“ ja psühholoogilises põnevusfilmis „Täna öösel me ei maga,“ mida vaadates võisin veenduda ka tema erakordses filminäitlejalikkuses. Leian, et 1980.aastal sündinud Priit Võigemast on kindlasti üks eeskujudest,  keda järgida Eesti 21.sajandi noorsoonäitlejatel. Kahju on tema üleminek Ugalast Tallinna Linnateatrisse, kuid ilmselt peitub selles võigemastilik ambitsioon haarata võimalustest ja küllap ka tema isiksuse olulisem väärtustamine.

Kim.

Filminäitleja Eve Kivi

Sünnijärgselt Eeve Kivi, sündinud 1938. aastal Paides, on tuntud Eesti filminäitleja.Eve Kivi on mänginud umbes 50 filmis ja töötab praegu Kanal 2 reklaamitoimetuses.

Mõningad tuntumad neist on:

• 1961 "Ohtlikud kurvid"
• 1969 "Viimne reliikvia"
• 1971 "Don Juan Tallinnas"
• 1975 "Ei või olla!"
• 1978 "Eriliste tundemärkideta"
• 1992 "Need vanad armastuskirjad"
• 1994 "Tulivesi"

Olen ise nö. uue ajastu laps ja ei ole paljusid tema rolle näinud aga võtsin kindlaks eesmärgiks, et selles blogis peab olema üks postitus pühendatud just sellele daamile.

Väikeses Eestis, kus just väga palju filme ilmavalgust ei näe, osaleda 50 filmis oma rolliga on tõeline saavutus, klass omaette. Lisaks veel see, et Kivi on tänaseni kaasategev erinevates reklaamprojektides ja telesaadetes. Arvan, et selline saavutus väärib igati äramärkimist Eesti filmiajaloos ja on  seal ka koha kindlalt sisse võtnud.
 
Alati kui näen Eve Kivi mõnes telesaates või reklaamis, imetlen teda lihtsalt kui daami, nii väljapeetud ja kaunis.
Meenub saade Tähelaev, kus võeti luubi alla Eve Kivi elu, mis jättis äärmiselt kiire ja tempoka tormamise kuid samas harmoonilise mulje. Kuna rolle oli palju ja filme vändati iga paari aasta tagant, siis aega puhata tundub, et Kivi elus varem ülearu ei olnud. Siiski tundus ka selle "rapsamise" juures kõik elegantne ja sujuv. 

Isiklikult loodan, et ehk on võimalust näha Eve Kivi ka mõnes täiesti uues Eesti filmis aga seda näitab juba tulevik. 


Kim

Igihaljas Ita Ever.

Ma mõtlesin tükk aega, kellest kirjutada aga peale seda, kui nägin  Ita Everit isiklikult siis sai asi otsustatud. Just Tema, näitlejannade üks jumalannasid, on väärt kirjutamist. 


* Ita Ever ehk päris nimega Ilse Ever sündis 1. aprillil 1931. aastal Paides.
*1953. aastal kohtus Ever Eino Baskiniga, kellega abiellus samal aastal ning 1954. aastal sündis neil poeg Roman Baskin.
*1960. aastal kohtus Ita Ever näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni Kilgase surmani 2005. aastal.

*Ita Everil on kaks lapselast – Mirjam ja Alfred Baskin.

*Temast on tehtud film "Olete te õnnelik, Ita Ever?" 1986

Kolleeg Maria Klenskaja:

"Ta on nii hea suhtleja, nii hea kambajõmm, et leiab kergesti inimestega ühise keele. Aga ta ei lase kedagi oma kapsamaale. Seda ta hoiab nii, et ära proovigi ligi tulla. Tugev natuur, samas soe. Ei tee kunagi teistele liiga, iseendale aga küll. Ja temas on meeletu – üks hea sõna on ja mina teist ei leia – kuraas. Temas on niisugust tüüpilist kuraasi: süttib hästi ruttu, läheb põlema, armub, see võib kõik olla niimoodi – tšahh!"

Temast on kirjutatud kaks raamatut nimedega "Ita Ever" ja "Ita Ever. Elu suuruses".

"Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever."'

Kamme.

Urmas Ott

Urmas Ott (23. aprillil 1955- 17. oktoober 2008) . Oti eluloost siis nii palju, et telekarjäär algas tal 1980ndatel Eesti Televisioonis "Aktuaalse Kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku".  
Saade "Teletutvus," milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonna tegelasi, tegi ta väga tunduks ka väljaspool Eestit. 

Aastail 1992-1998 juhtis Ott saadet "Carte Blanche", 2003. aastal "Augustivalgust" ning peale seda aastail 2003-2006 saadet "Happy Hour", Mulle endale on ta tuntud vaid viimase järgi ja ta päriselt ei meeldinudki nii väga aga ilmselt tuli see mittemeeldivus sellest, et olin väike ja mind ei huvitanud absoluutselt mingid jutusaated. 

Ott juhtis ka mitut populaarset telesaadet ka Venemaal.

Ott suri pärast võidukat leukeemia ravi müokardi infarkti. 

Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS, Selle kirjastuse nime all on tulnud välja ka kõik tema raamatud:

"Playback"

"Carte Blanche"

"Encore! Neeme Järvi!"

Isikuraamat Eerika Salumäest "Surplace"

Isikuraamat Vardo Rumessenist "En face"

"Asmerid. Topeltpeeglis"

Tunnustused: 

1. NSVL ajakirjanike liidu preemia saate "Teletutvus" eest. (1988)

2. Valgetähe IV klassi teenetemärgi. (2005)

3. Aastal 2008 pälvis Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vaheliste sidemete looja. 

Urmas Oti intervjuu näitleja Evelin Pangiga.

Martina

Jaan Tallinn

Jaan Tallinn.. minu jaoks tegelikult täiesti tundmatu mees, kes on tegelikult saanud hakkama väga tähtsa asjaga Eestis ja üleüldse kogu maailmas. Ta on olnud üks osake rahvusvahelise interneti põhise suhtlemise portaali Skype loomises.

Minu silmis peab ta olema ikka väga andekas inimene, kui ta saab koos oma partneritega hakkama sellise asjaga, mis on väga kõrgelt hinnatud ka minu enda peres. :)

Jaan Tallinn  (sündinud 14. veebruaril 1972) on programmeerija ja ettevõtja.
Ta kuulub, nagu eelpool mainitud, Skype arendajate tiimi.
Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumis ja lõpetanud ka Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika erialal 1996.

Ta on näidanud end ka mängumeistrina, sest on osalenud 1986. aastal ka väljaspool Eestit levinud mängu Kosmonaut loomisel.

Ta on üks failijagamisprogrammi Kazaa (2000) ja internetitelefoniprogrammi Skype tehnilise lahenduse väljatöötajatest.

Tal on investeerimisfirma Ambient Sound Investments osanik.

Aastast 2007 on Jaan Presidendi mõttekoja liige ja teda on austatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Martina

Iiris Vesik!

Kui me hakkasime seda blogi pidama, siis oli üks asi kindel: üks blogipostitus tuleb Temast. Tahtsin kirjutada Iirsest, kuna ta on väga kaheti vaadeldav inimene. Ühelt poolt kui õide puhkend tütarlaps, kes on vägagi naiselik ning ääretult ilusa hingega inimene. Teiselt poolt jälle vaadates saaks arutleda tema muusika üle, mis isiklikult mulle ei meeldi. Midagi on tema hääles, mis teeb tema muusika mulle mitte nauditavaks.Kuid see on vaid minu arvamus.
Siin on veidike informatsiooni tema kohta:

Iiris Vesik sündis 16. juulil 1991. Ta on Eesti noor laulja ja samuti tegeleb ka näitlemisega. 2010. aasta kevadel lõpetas ta Jakob Westholmi Gümnaasiumi.
Muusikaline karjäär on on olnud üpriski väike. 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus jõudis Iirise esitatud laul Ice-cold Story teisele kohale. Laul "Astronaut", mis osales 2010. aasta Eesti Laulu võistlusel, saavutas neljanda koha. Aastal 2013 oli ta Eesti Muusikaauhindade nominent aasta debüüt- ja popalbumi kategoorias. Albumeid on tal kaks ja singleid viis.

Kamme.