Saade "Teletutvus," milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonna tegelasi, tegi ta väga tunduks ka väljaspool Eestit.
Aastail 1992-1998 juhtis Ott saadet "Carte Blanche", 2003. aastal "Augustivalgust" ning peale seda aastail 2003-2006 saadet "Happy Hour", Mulle endale on ta tuntud vaid viimase järgi ja ta päriselt ei meeldinudki nii väga aga ilmselt tuli see mittemeeldivus sellest, et olin väike ja mind ei huvitanud absoluutselt mingid jutusaated.
Ott juhtis ka mitut populaarset telesaadet ka Venemaal.
Ott suri pärast võidukat leukeemia ravi müokardi infarkti.
Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS, Selle kirjastuse nime all on tulnud välja ka kõik tema raamatud:
"Playback"
"Carte Blanche"
"Encore! Neeme Järvi!"
Isikuraamat Eerika Salumäest "Surplace"
Isikuraamat Vardo Rumessenist "En face"
"Asmerid. Topeltpeeglis"
Tunnustused:
1. NSVL ajakirjanike liidu preemia saate "Teletutvus" eest. (1988)
2. Valgetähe IV klassi teenetemärgi. (2005)
3. Aastal 2008 pälvis Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vaheliste sidemete looja.
Urmas Oti intervjuu näitleja Evelin Pangiga.
Martina
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar