Toomas Nipernaadi, salapolitseinik Fax, Tõnisson ja Burattino
on vaid mõned tegelaskujud, keda noor näitleja Priit Võigemast on esindanud nii
teatrilaval kui televisioonis. Särav ja energiline Priit, kes lõpetanud Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, pole silmapaistev üksnes oma talendiga
esindades rolle oskuslikult, vaid on ühtlasi tähelepanuväärne oma musikaalsuse
poolest, olles õppinud kitarri ja löökpille. Oma pillioskusele leidis Priit
rakendust üheskoos Vaiko Eplikuga, kuuludes bändi Segased ja Claire´s Birthday, mis hilisema nimega Ruffus. Samuti on Priidul olnud roll
ansamblis Püffel, mis loodi ajal, mil
Priit asus pärast kooli lõpetamist tööle Ugala teatris. Viie-aastase tööstaaži
järel suundus tööle aga Tallinna Linnateatrisse.
Olles külastanud kodukoha teatrit Ugala, kus Priit veel
mõned aastad tagasi kui koduteatris esines, on enim muljet avaldanud tema
Toomas Nipernaadi tegelaskuju, millesse Võigemast end elavalt sisse elas. Tema
pühendumus annab talle laval enesekindluse, mida iga veidigi tähelepanelik
teatrikülastaja võib omale tõlgendada kui meest südamega tööd tegemas. Võigemast
on omanud rolli ka Vabadussõja-teemalises filmis „Nimed marmortahvlil“ ja
psühholoogilises põnevusfilmis „Täna öösel me ei maga,“ mida vaadates võisin
veenduda ka tema erakordses filminäitlejalikkuses. Leian, et 1980.aastal
sündinud Priit Võigemast on kindlasti üks eeskujudest, keda järgida Eesti 21.sajandi noorsoonäitlejatel.
Kahju on tema üleminek Ugalast Tallinna Linnateatrisse, kuid ilmselt peitub
selles võigemastilik ambitsioon haarata võimalustest ja küllap ka tema isiksuse
olulisem väärtustamine.Kim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar