Priit Võigemast- näide meisterlikkusest laval

Toomas Nipernaadi, salapolitseinik Fax, Tõnisson ja Burattino on vaid mõned tegelaskujud, keda noor näitleja Priit Võigemast on esindanud nii teatrilaval kui televisioonis. Särav ja energiline Priit, kes lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, pole silmapaistev üksnes oma talendiga esindades rolle oskuslikult, vaid on ühtlasi tähelepanuväärne oma musikaalsuse poolest, olles õppinud kitarri ja löökpille. Oma pillioskusele leidis Priit rakendust üheskoos Vaiko Eplikuga, kuuludes bändi Segased ja Claire´s Birthday, mis hilisema nimega Ruffus. Samuti on Priidul olnud roll ansamblis Püffel, mis loodi ajal, mil Priit asus pärast kooli lõpetamist tööle Ugala teatris. Viie-aastase tööstaaži järel suundus tööle aga Tallinna Linnateatrisse.

Olles külastanud kodukoha teatrit Ugala, kus Priit veel mõned aastad tagasi kui koduteatris esines, on enim muljet avaldanud tema Toomas Nipernaadi tegelaskuju, millesse Võigemast end elavalt sisse elas. Tema pühendumus annab talle laval enesekindluse, mida iga veidigi tähelepanelik teatrikülastaja võib omale tõlgendada kui meest südamega tööd tegemas. Võigemast on omanud rolli ka Vabadussõja-teemalises filmis „Nimed marmortahvlil“ ja psühholoogilises põnevusfilmis „Täna öösel me ei maga,“ mida vaadates võisin veenduda ka tema erakordses filminäitlejalikkuses. Leian, et 1980.aastal sündinud Priit Võigemast on kindlasti üks eeskujudest,  keda järgida Eesti 21.sajandi noorsoonäitlejatel. Kahju on tema üleminek Ugalast Tallinna Linnateatrisse, kuid ilmselt peitub selles võigemastilik ambitsioon haarata võimalustest ja küllap ka tema isiksuse olulisem väärtustamine.

Kim.

Filminäitleja Eve Kivi

Sünnijärgselt Eeve Kivi, sündinud 1938. aastal Paides, on tuntud Eesti filminäitleja.Eve Kivi on mänginud umbes 50 filmis ja töötab praegu Kanal 2 reklaamitoimetuses.

Mõningad tuntumad neist on:

• 1961 "Ohtlikud kurvid"
• 1969 "Viimne reliikvia"
• 1971 "Don Juan Tallinnas"
• 1975 "Ei või olla!"
• 1978 "Eriliste tundemärkideta"
• 1992 "Need vanad armastuskirjad"
• 1994 "Tulivesi"

Olen ise nö. uue ajastu laps ja ei ole paljusid tema rolle näinud aga võtsin kindlaks eesmärgiks, et selles blogis peab olema üks postitus pühendatud just sellele daamile.

Väikeses Eestis, kus just väga palju filme ilmavalgust ei näe, osaleda 50 filmis oma rolliga on tõeline saavutus, klass omaette. Lisaks veel see, et Kivi on tänaseni kaasategev erinevates reklaamprojektides ja telesaadetes. Arvan, et selline saavutus väärib igati äramärkimist Eesti filmiajaloos ja on  seal ka koha kindlalt sisse võtnud.
 
Alati kui näen Eve Kivi mõnes telesaates või reklaamis, imetlen teda lihtsalt kui daami, nii väljapeetud ja kaunis.
Meenub saade Tähelaev, kus võeti luubi alla Eve Kivi elu, mis jättis äärmiselt kiire ja tempoka tormamise kuid samas harmoonilise mulje. Kuna rolle oli palju ja filme vändati iga paari aasta tagant, siis aega puhata tundub, et Kivi elus varem ülearu ei olnud. Siiski tundus ka selle "rapsamise" juures kõik elegantne ja sujuv. 

Isiklikult loodan, et ehk on võimalust näha Eve Kivi ka mõnes täiesti uues Eesti filmis aga seda näitab juba tulevik. 


Kim

Igihaljas Ita Ever.

Ma mõtlesin tükk aega, kellest kirjutada aga peale seda, kui nägin  Ita Everit isiklikult siis sai asi otsustatud. Just Tema, näitlejannade üks jumalannasid, on väärt kirjutamist. 


* Ita Ever ehk päris nimega Ilse Ever sündis 1. aprillil 1931. aastal Paides.
*1953. aastal kohtus Ever Eino Baskiniga, kellega abiellus samal aastal ning 1954. aastal sündis neil poeg Roman Baskin.
*1960. aastal kohtus Ita Ever näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni Kilgase surmani 2005. aastal.

*Ita Everil on kaks lapselast – Mirjam ja Alfred Baskin.

*Temast on tehtud film "Olete te õnnelik, Ita Ever?" 1986

Kolleeg Maria Klenskaja:

"Ta on nii hea suhtleja, nii hea kambajõmm, et leiab kergesti inimestega ühise keele. Aga ta ei lase kedagi oma kapsamaale. Seda ta hoiab nii, et ära proovigi ligi tulla. Tugev natuur, samas soe. Ei tee kunagi teistele liiga, iseendale aga küll. Ja temas on meeletu – üks hea sõna on ja mina teist ei leia – kuraas. Temas on niisugust tüüpilist kuraasi: süttib hästi ruttu, läheb põlema, armub, see võib kõik olla niimoodi – tšahh!"

Temast on kirjutatud kaks raamatut nimedega "Ita Ever" ja "Ita Ever. Elu suuruses".

"Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever."'

Kamme.

Urmas Ott

Urmas Ott (23. aprillil 1955- 17. oktoober 2008) . Oti eluloost siis nii palju, et telekarjäär algas tal 1980ndatel Eesti Televisioonis "Aktuaalse Kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku".  
Saade "Teletutvus," milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonna tegelasi, tegi ta väga tunduks ka väljaspool Eestit. 

Aastail 1992-1998 juhtis Ott saadet "Carte Blanche", 2003. aastal "Augustivalgust" ning peale seda aastail 2003-2006 saadet "Happy Hour", Mulle endale on ta tuntud vaid viimase järgi ja ta päriselt ei meeldinudki nii väga aga ilmselt tuli see mittemeeldivus sellest, et olin väike ja mind ei huvitanud absoluutselt mingid jutusaated. 

Ott juhtis ka mitut populaarset telesaadet ka Venemaal.

Ott suri pärast võidukat leukeemia ravi müokardi infarkti. 

Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS, Selle kirjastuse nime all on tulnud välja ka kõik tema raamatud:

"Playback"

"Carte Blanche"

"Encore! Neeme Järvi!"

Isikuraamat Eerika Salumäest "Surplace"

Isikuraamat Vardo Rumessenist "En face"

"Asmerid. Topeltpeeglis"

Tunnustused: 

1. NSVL ajakirjanike liidu preemia saate "Teletutvus" eest. (1988)

2. Valgetähe IV klassi teenetemärgi. (2005)

3. Aastal 2008 pälvis Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vaheliste sidemete looja. 

Urmas Oti intervjuu näitleja Evelin Pangiga.

Martina

Jaan Tallinn

Jaan Tallinn.. minu jaoks tegelikult täiesti tundmatu mees, kes on tegelikult saanud hakkama väga tähtsa asjaga Eestis ja üleüldse kogu maailmas. Ta on olnud üks osake rahvusvahelise interneti põhise suhtlemise portaali Skype loomises.

Minu silmis peab ta olema ikka väga andekas inimene, kui ta saab koos oma partneritega hakkama sellise asjaga, mis on väga kõrgelt hinnatud ka minu enda peres. :)

Jaan Tallinn  (sündinud 14. veebruaril 1972) on programmeerija ja ettevõtja.
Ta kuulub, nagu eelpool mainitud, Skype arendajate tiimi.
Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumis ja lõpetanud ka Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika erialal 1996.

Ta on näidanud end ka mängumeistrina, sest on osalenud 1986. aastal ka väljaspool Eestit levinud mängu Kosmonaut loomisel.

Ta on üks failijagamisprogrammi Kazaa (2000) ja internetitelefoniprogrammi Skype tehnilise lahenduse väljatöötajatest.

Tal on investeerimisfirma Ambient Sound Investments osanik.

Aastast 2007 on Jaan Presidendi mõttekoja liige ja teda on austatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Martina

Iiris Vesik!

Kui me hakkasime seda blogi pidama, siis oli üks asi kindel: üks blogipostitus tuleb Temast. Tahtsin kirjutada Iirsest, kuna ta on väga kaheti vaadeldav inimene. Ühelt poolt kui õide puhkend tütarlaps, kes on vägagi naiselik ning ääretult ilusa hingega inimene. Teiselt poolt jälle vaadates saaks arutleda tema muusika üle, mis isiklikult mulle ei meeldi. Midagi on tema hääles, mis teeb tema muusika mulle mitte nauditavaks.Kuid see on vaid minu arvamus.
Siin on veidike informatsiooni tema kohta:

Iiris Vesik sündis 16. juulil 1991. Ta on Eesti noor laulja ja samuti tegeleb ka näitlemisega. 2010. aasta kevadel lõpetas ta Jakob Westholmi Gümnaasiumi.
Muusikaline karjäär on on olnud üpriski väike. 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus jõudis Iirise esitatud laul Ice-cold Story teisele kohale. Laul "Astronaut", mis osales 2010. aasta Eesti Laulu võistlusel, saavutas neljanda koha. Aastal 2013 oli ta Eesti Muusikaauhindade nominent aasta debüüt- ja popalbumi kategoorias. Albumeid on tal kaks ja singleid viis.

Kamme.

Heinz Valk

                                              "Ükskord võidame me niikuinii!"

Sünninimega Heinrich Valk, sündinud 7. märtsil 1936 on Eesti kunstnik ja poliitik. Ta on erialalt graafik ja tuntud ka kui karikaturist. Temalt ilmusid mitmes ajalehe Sirp ja Vasar aastalõpunumbris humoorikate allkirjadega šaržid aasta jooksul tähelepanu äratanud kultuuritegelastest.
Ta on tuntud ka raamatute illustratsioonide poolest.

Põhjus miks ma tema valisin on see, et tema on üks Rahvarinde asutajaliikmed, see tähendab ka seda, et ta on tähtis isik Eesti ajaloos. Kõik, kes on aidanud kaasa sellele protsessile, et saavutada oma riik, on minu silmis kõrget austust väärt.

Septembris 1988 toimunud üritusel "Eestimaa laul" ütles ta oma kõne lõpus lause: "Ükskord võidame me niikuinii!". See kujunes populaarseks lööklauseks, mida kasutati paljudes massiüritustel kogu taasiseseisvumise jooksul.

1994-2009 kuulus Valk Keskerakonda.

Tunnustused:
*1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk.
*2006 Riigivapi III teenetemärk.
*2009 aasta isa.

Martina

Tõnis Mägi

Tõnis Mägi on end laulnud minu südamesse lauluga "Koit". Igal korral kui ma seda meeliköitvat isamaist pala kuulan, tunnen, kuidas mul ihukarvad püsti tõusevad. Ilmselt juhtub see paljudega.

Tõnis Mägi sündis Tallinnas 18. novembril aastal 1948. Ta on Eesti näitleja, helilooja ja laulja. Ta on pärit muusikute perekonnast ja ka seetõttu huvitus ka tema muusikast üsna varajases eas. Ta kuulus algkoolis juba koori ja esines seal solistina. Õppinud kitarri mängima asendas ta vahel kitarriste ansamblis Juuniorid. Juba noorelt väga andekas. ja alates aastast 1966 mängis ta ansamblis Rütmikud.

Ajateenistuse järel asus ta vokaalsolistiks ansamblis Baltika. Seejärel on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Ultimat Thule, 777 ja Muusik Seif.

Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses "Kuningas Ubu".
Tema laulu "Koit" valis Eesti rahvas otsesaate "Eesti otsib lemmiklaulu" (2009) võitjaks.

Ta on olnud neli korda abielus, ja nendest abieludest sündisid tal tütred Liis Katriin Avandi(1983), Maarja(1992), Liidia (1999) ja Mirt(2004).

Tõnis Mägi on tunnustatud järgmiselt:
* 1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk.
* 2005 Eesti muusikaauhind "Panus elutöö eest".
*2010 Riigivapi III klassi teenetemärk.

Minu arvates on see mees väärt mainimist.

Martina

Urmas Alender

Vaid hetk enne kirjutama asumist olin ma täiesti kindel, et tahan teha enda esimese postituse siia Urmas Alendrist.. Nüüd, kuis istun arvuti taga on pea tühi, mida küll kirjutada nii geniaalse muusiku kohta?

Ta on olnud ja on ka praegu üks Eesti väljapaistvaim isiksus. Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Ta maalis oma mõnusalt sügava häälega kuulajate silmade ette pildi nende endi kurbusest ja rõõmust, sel viisil kujutas ta kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi ja tegelikult teeb ta seda siiani. 

Urmas Alender sündis 22. novembril 1953 Tallinnas. Ta kasvas oma kodukohas üles peamiselt üksi, sest praktiliselt ainuke temaealine oli seal ta oma õde. Ta mängis palju üksi ja seetõttu arvas urmas ise, et võib-olla üksiolemise tõttu kujunes temast individualist. Väiksena tuli Urmasel üldiselt palju ette selliseid sündmusi mis muutsid ta mõttemaailma ja vaadet maailmale. Talle meeldis väga mängida püstolitega, aga ei arvanud kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. 

 V.Randpere: "Urmas oli vahel väga suur kakleja. Ta oli väga lühikese närviga. Oma ümbruskonnas oli ta autoriteet - kambaliider. Väiksemad lapsed vaatasid talle alt üles. Üsna varakult läks ta kaasa flower-power'iga, tal olid pikad juuksed, lillelised alt laienevad püksid. Tal käisid ilusad tüdrukud külas. Me vaatasime, et igavesti kihvt poiss-mängis kitarri ja laulis." 

Umbes seitsmendas klassis hakkas Alender tegema bändi koos oma kõige parema sõbra Tiit Haagmaga. Pundi nimeks sai "Varjud". Tal oli vahepeal ka soov minna näitlejaks, aga loobus sellest ja pühendus vaid "Rujale". Ja isiklikust elust võib-olla veel nii palju, et ta oli abielus, ja tal sündis tütar Yoko.

Ta elus oli palju sekeldusi, ta lahkus Eestist nagu tegid sel ajal ka paljud teised, aga ta tuli tagasi, sest armastas oma riiki.
Urmas Alender: "Kurat, ma armastan seda riiki, midagi pole parata. Ma olen suletud ühiskonna produkt ja ainsaks valguskiireks olid seal vanaema jutud sellest kunagisest oma riigist. Kõik minu mõtted on ikka olnud sellest läbi imbunud. Ja tegelikult on sellel õnnetult pisikesel rahval kogu tunnetus, eneseteadvus ja kunstilooming seotud unistusega oma riigist. Kahjuks näen ma seda juba nagu välisriigi elanik - kaunimana, kui kõik tegelikult on..." 

 Eesti rokimuusika keskne kuju uppus laeval "Estonia" 28. septembril aastal 1994.


 Raske on lahata kellegi sellise elu, kes on tegelikult nii oluline aga samas kelle elus on olnud väga raskeid perioode. Mul lihtsalt ei jätku enesel tema kirjeldamiseks sõnu, nii südamesse on ta läinud. Võib-olla on see mis mõjub tema traagiline surm aga ma olen tegelikult täitsa kindel, et ta on lihtsalt laulnud end minu ja kindlasti ka paljude teiste eestlaste südametesse. Selline mees väärib austust ja minu poolt on see sügavaim. 



Sügavaima austusega, Martina. 

Mihkel Raud – armastame ja vihkame

Mihkel Raud on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik.

Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach, Merry Christmas Mr. Lawrence ja Lenna.

Tahtsin Rauast kirjutada sel imelihtsal põhjusel, et niipalju kui olen televisiooni vahendusel teda jälginud, tema käitumist, äärmist enesekindlust ja eneseväljendust, hakkas see mulle üha enam huvi pakkuma. Eelkõige just, et kust selline hoiak ja attitude tuleb, mis kujundab inimese selliseks. Või ehk ongi lihtsalt "televisiooni kiht", mida näidata ja eksponeerida rahvale, jah, ilmselt see küsimus jääbki vaid minu mõtetesse ja võib olla ka kellegi teise mõtetesse veel kummitama. 

Ilmselge on see, et tema tausta vikist uurides, ma selle vastust ei saa aga põnev on ikka.

Silma hakkas just see, et laulja, kitarrist ja hetkel žüriiliige ja kriitik on vast see, millega teda kõige enam seostame, ajakirjanik ja kirjanik mitte vast nii väga aga arvestades perekondlikku tausta, täiesti mõistetav ja lausa igati soosiv.

Lisaks on Raud kätt proovinud ka televisioonis:

juhtinud koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal. 

Lapsena mängis Raud filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981).

Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent".

Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV).

Ta oli TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht alates 2008. aasta septembrist kaks hooaega. Saates intervjueeris ta värske Eesti Ekspressi juhtlugude kangelasi ja kuumade teemadega seotud külalisi. 2010. aasta septembrist alates on ta samal kanalil saate "Kolmeraudne" saatejuht.

Olen isegi mõnd saadet jäginud ja pean mainima, et saatejuhi rollis jätab ta jällegi hoopis teise mulje, kui oleme nüüd näiteks harjunud teda nägema kohtumõistjana värskete staarihakatiste üle, eks see vast ongi nii, et igal teemantil mitu kanti.

Igal juhul usun ja loodan, et Mihkel särab meie mõtetes, kultuuri-ja meediamaastikul veel pikalt!

Päikest

Kim

Rokkstaar Tanel Padar.

Faktid elust:

*Sündinud 27. oktoober 1980.

*Lõi ansambli "Speed free". (Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise.)

 *Aastal 1999 võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette".

*Aastal 2000 osales ta taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus "Once in a Lifetime".

*Aastal 2001 võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni lauluvõistluse.

*Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun".

*Ta kukkus 1997. aasta suvel 17-aastasena Haljala keskkoolist välja, samal aastal kui tema õde Gerli selle lõpetas.

*Tal oli suhe Eda-Ines Ettiga.

*Aastal 2003 abiellus ta endise modelli Katarina Kaldaga, kellel on eelnevast kooselust poeg Andrei. Abielu lahutati 12. juunil 2007.

Minu arvamus:

Minu arvates on Tanel Padar üks ääretult tegus meesterahvas oma algusaastatest peale olnud. Ise küll tema esimest ansamblit ei mäleta, kuid The Sun on küll edukas ning pretensioone pole. Alates väikestest lastest kuni vanade inimesteni, kõik teavad teda ning kuulavad. Kuigi eks Tal ole ka halbu külgi, mis mingil määral kuuluvad Ta imago juurde nagu purjutamine, pidutsemine, seadusega pahuksisse sattumine. Endal ei ole vast pea ühtegi halba sõna öelda. Loodan, et The Sun tegutseb veel kaua ja Tanel Padarist kuuleme me veel pikka aega.

Respekt, mis muud!

Austusega,
Kamme.